Uued autorid

Minul oleks soov Mihkel Mutti lugeda, viimasel ajal on ta mul igal pool jalus ja tundub et iga normaalne inimene on Mutti lugenud, aga mina loomulikult selles kategoorias jälle norminimeste sekka ei kuulu. Kuidas teiega on?

Olemise talumatust kergusest

Oi, ootan juba väga meie järgmist istumist ja arutelu (jäi siis 21.05 Triinu juures). Väga nauditav lugemine on see ju ja mingil imelikul kombel lingib see mul ka eelmise teemaga täiesti...
Parim leid hetkel:
Dreaming is not merely an act of communication, it is also an aesthetic activity, a game of the imagination, a game that is a value in itself. Our dreams prove that to imagine - to dream about things that have not happened - is among mankind's deepest needs.

Õunapliksid Pärnus Hingede ööl!

Kolm päeva ja "Tuule vari" on loetud. Ja see ei peakski olema meie nimekirjas, aga seda peaks lihtsalt lugema. Mind pole aastaid midagi nii köitnud, kus uni jäi nägemata, et veel paar lehekülge (ja siis veel paar lehekülge) edasi lugeda. Põnev, nagu Dan Brown, aga kordades ilusam, sügavam ja mitmetahulisem. Ja eesti keel on ilus keel, kui seda osatada kasutada. Selle raamatu tõlk oskas.
Nüüd tahaks Barcelonasse uitama minna :)

Järgmised lugemised

Aprill: Karl Ristikivi "Hingede öö"
Mai: Milan Kundera "Olemise talumatu kergus"
..: Valentina Nõlvak "Ellujääja: mälestused"
..: George Orwell "Loomade farm", "1984" vm
..: Viivi Luik "Seitsmes rahukevad"

Antonovka vol 12

Eile toimus lõpuks Middlesexi kohtumine minu häärberis. Tundub, et oli üks esimesi raamatuid, mis kõigile meeldis. Järgmisena ootab meid Karl Ristikivi "Hingede öö". Raamatu pilti otsides leidsin hoopis pildi sümpaatsest kirjanikust. Nii et sel korral selline pilt. Kui kõik läheb plaanipäraselt toimub raamatu arutelu koos teatrikülastusega Pärnus 9. aprillil.

veel mõtteid

Et siin veel soovitusi lisades..

  Arvan, et võiksime vanade soovituste seast üles kavata Marques'i ja Orwell'i, mis on ammu õhus rippunud :). Uuemast popist väliskirjandusest, lisaks Pilleka soovitustele - hoian endiselt pöialt Houellebecqile ja Wintersonile.

  Eesti kirjandusest, ega ma selle Nipernaadi vastu nüüd nii kategooriliselt ka enam ei sõdi. Saab hakkama. Aga mina pole iial lugenud V.Luige Seitsmendat Rahukevadet. Teie kindlasti olete, aga mina pole ja tundub, et imelik vist olla olla eestlane, seda lugemata :). Et äkki kaaluks? Sõltuvalt teie lektüüripagasist muidugi :). Ja siis - Andrus Kivirähk räägib niiii palju sellisest raamatust nagu Valentina Nõlvaku Ellujääja: Mälestused. See tundub nii lahe asi, et teen sügava ettepaneku selle tragi mammi mälestused meie klubi lugemiskavva võtta :).